Ameerika valgustaja järgis Rousseau vaateid ja pooldas suveräniteediideed, millest tuletas õiguse luua oma riik. (Valgustajana eesrindlik: maad tuleks anda kõigile, kes seda harivad; pooldas orjuse kaotamist). Rahulolematuse kasv Briti ülemvõimuga 1756-1763 Euroopas peetud Seitsmeaastane sõda laienes ka Põhja-Ameerikasse ja Indiasse. Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa koloniaalvaldustest (osa Louisianast, Kanada) Ka Inglismaa positsioon Põhja-Ameerika idarannikul muutus teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid.
vastuolud: parlament kehtestas makse, mida kolonistid pidid maksma. Tekkis küsimus, kas need, kes ei kuulu kolooniates parlamenti, peavad ka makse maksma? Arvati, et Inglise parlamendil ei ole õigus neid maksustada, kui nende kolooniatel ei ole esindajaid Inglise parlamendis. Pärast 7-aastast sõda (1756 - 1763) teravnesid suhted -> enamik sõjategevusest toimus Euroopas, aga osaliselt puudutas ka Ameerikat. Inglismaa vallutas ära Prantsusmaa alad Põhja-Ameerikas (Kanada ja osa Louisianast). Sõda oli Inglismaa jaoks kulukas -> tuli tõsta makse. Parlament kehtestas erinevaid makse (tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele; suhkruseadus Ameeriklastel lubati suhkrut osta vaid Inglise kolooniatest, mis oli Hispaania ja Prantsusmaa suhkruga võrreldes kallim; keelati asumine prantslaste poolt vallutatud läänepoolsetele aladele), mille vastu kolooniad olid. Peale sõda ei viidud Inglise vägesid välja, vaid majutati elanike juurde.
annaabi.ee 
