Lotta Svärd on pärit Runebergi luuletusest „Tooli lugu“, kus Lotta läheb abikaasa Svärdiga kuningas Gustav III asemel sõtta. Lotta Svärd oli üks suurimaid vabatahtlikke ühendav naisorganisatsioon, mille kauaaegne juht oli Fanni Luukkonen. Lottaks sai 17-aastane tüdruk, kes oli ühiskonnale truu ja kellel oli kaks usaldusväärset soovitajat. 1931. aastal algas ka lottade noortetöö: väike-lottaks sai 8 – 16-aastane tüdruk, kui vanemad seda lubasid. Kui aga vanemad väike-lottad pidid hakkama täitma vastutusrikkaid ülesandeid, muudeti nende nimi lotta-tüdrukuteks. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Lottade riided Riietus oli lottadel ja lotta-tüdrukutel üsna sarnane: halli värvi puuvillane kleit, millel oli valge krae ja valged varrukaotsad, hõlma pikkus maast oli 25 cm. Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti
Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid. Soome maamiinid oli sageli tehtud puust mis tegi need väga halvasti märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud. Talvesõja alguses ooli Soomlaseel kokku alla 200 lennuki ja ainult väheseid sai kasutada. Külma ilma pärast oli lennukitega raskusi. Põhilised hävitajad olid Fokker D21. Sõdurid usaldasid ohvitsere sest nad juhtisid tegevust rindelt ja kõik sõdurid ja ohvitserid usaldasid ülemjuhatajat erkorset meest parun Karl Gustav Mannerheimi. N Liit kavandas 1. Maailmasõja moodi suurt rünnakut ja lootsis Soome alistada 12 päevaga
annaabi.ee 
