Kas ülikool või kutseõppeasutus
Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide
kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib
ju kutsehariduse rahastamist kahekordistada ja korraldada kutsekoolidele kalleid PR-
kampaaniaid, ent kui pingutusi ei tee ka tööandjad ise, pole sellest suurt kasu.
Praegu on ju koolilõpetajale selge, et kui ta hakkab õppima ärijuhiks või
suhtekorraldajaks, hoiab ta peos vähemalt lotopiletit ilusasse ellu. Ent kes suundub
kutsekooli, on justkui ette alla andnud. Statistika ju näitab, et käärid sinikraede ja
valgekraede palkade vahel on üüratult suured.
Selle asemel, et muretseda kutsehariduse maine pärast, peaksid tööandjad mõtlema
hoopis sellele, kuidas parandada kutsekoolides õpetatavate erialade lihtsate tööde
prestiii. Ja nad võiksid näkku vaadata tõsiasjale, et paljuski tuleneb töölise ameti kehv
maine viletsast palgast