Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin
1970.-1980. aastate üheks kaalukamaks kultuurimõtestajaks peetakse ameerika antropoloogi
Clifford Geertzi, kes võrdleb kultuuri tekstiga, mis koosneb kultuurisõltelistest sümbolitest,
mida antropoloog peak püüdma “lugeda” ja tõlgendada - neid “tihedalt kirlejdama”. Sellist
kultuurikäsitlust võib nimetada semiootiliseks. Kultuur koosneb “sotsiaalselt väljakujunenud
tähendusstruktuuridest”. Tartu-Moskva koolkonna semiootikud, eesotsas Juri Lotmaniga
kujundasid välja teooria, milles kultuur on kui kollektiivne mittepärilik mäli, mis avaldub teatava
keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. Kultuur on erinevate semiootiliste süsteemide hierarhia,
tekstide summa ja nendega seotud funktsioonide kogum, mis genereerib uusi tekste.
2. Mida tähendab kultuuriline pööre?
(Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616)
Kultuuri mõiste levik ja omaksvõtt. Erinevate teadusharude huvi kultuurinähtuste vastu
annaabi.ee 
