Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loteriipileteid" - 3 õppematerjali

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt
15
doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

toimuva õigekirja kontrolliga. Planeerijad *Jämedalt võib protsessid jagada planeerimise seisukohast: -Sisendi/väljundi poolt juhitud protsessid. --S/V-ga tegelemine võtab selliste protsesside puhul rohkem aega kui arvutuste tegemine. -CPU poolt juhitud protsesside. --Suurema osa moodustavad arvutuslikud tehted ja vaid harva pöördutakse S/V poole. Loterii-planeerimine *Igale protsessile antakse mingi arv loteriipileteid. Iga ajakvandi eel loositakse juhuslikult ,,võitja" pilet, mis saab ligipääsu protsessorile. Pidev mälujaotus Tavaliselt on mälu jagatud kahte ossa -OS piirkond -kasutaja-programmide piirkond OS-i võib Mälu fragmenteerumine Mälu kasutamise efektiivsuse seisukohalt peaksid protsessid hõivama naaberalad Peale protsessi töö lõppu jääb mällu auk. Mälu fragmenteerumine on põhiliseks mälujaotuse probleemiks ja seisneb selles, et on olemas küll

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
128 allalaadimist
Operatsioonisüsteemi alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

o Taustatööd (pakktöötlus) ­ FCFS · Kuidas erinevate järjekordadede vahel aega jagada? o Fikseeritud prioriteet ­ kõigepealt kõik esiplaanil olijad, kui neid pole, siis taustatööd väljatõrjutavalt. o Ajakvantidega ­ igale järjekorrale mingi protsent kogu protsessoriajast (näiteks 80% esiplaanil olijatele RR jaoks ja 20% taustatöödele FCFS jaoks) Loterii-planeerimine · Igale protsessile antakse mingi arv loteriipileteid o Iga ajakvandi eel loositakse juhuslikult "võitev" pilet, mille omanik saab selle ajakvandi jagu protsessoriaega o Keskmiselt saab iga protsess protsessoriaega proportsionaalselt piletite arvuga o Lühikestele/kõrgeprioriteedilisetele protsessidele anname rohkem pileteid ning pikematele/madalaprioriteedilistele vähem o Näljutuse vältimiseks saab iga protsess vähemalt ühe pileti

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
38 allalaadimist
EESTI PULMA TRADITSIOONID
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

Pulmakingi klassikaks on läbi aegade olnud serviisid, alates väiksematest tee- või kohviserviisidest ja lõpetades suurte lõunaserviisidega. Huvitaval kombel kerkib juba viiekümnendate aastate lõpust kollektiivsete kingituste puhul esikohale diivan või kusett. Lisaks tarbeesemetele kingiti ka kodu kaunistavaid ja püsiva väärtusega esemeid, näiteks raamatuid ja kunstiteoseid. 1970-ndatel oli suurmood kinkida noorpaarile loteriipileteid. Tants ja nali on olnud pulmade osaks alati, muutunud on ainult tantsud ja natuke ka naljad. Tavaliselt oli pulmalaud toas ja tants kas õues või küünis. Avavalsi tantsisid pruut ja peigmees, edasi oli valik vaba. Ringmänge mängiti tavaliselt pulma teisel päeval ja nende populaarsus oli väiksem kui varem. Südaöist pruudipärja mahamängimist püüti vana traditsioonina elus hoida. Pulmanaljadest olid kõige elujõulisemad pruudi varastamine ja kurepesa tegemine.1960

Ühiskond → Perekonnaõpetus
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun