Teed juhatati talle püssidega, peksti ja lükati ja samas nägid hävituspataljoni mehed tõsiselt kartlikud ja viletsad välja.Suur oli ka juutide küsimus, kui Soome oli Nõukogude Liidu ja Natsisaksamaa kahe tule vahel. Hitler soovis juute hävitada ning ka Soomest taheti nad välja otsida. Filmis räägiti, et oli neid ülemusi, kes ei andnud juute välja ja oli ka selliseid, kes kohe kaebasid.Soomes pärast sõjakaotusi keelati Lotade liikumine ära ning kommunistid pidasid Lotasid sõjakurjategijateks. Seepärast neid ka tapeti, terved pered. Filmis rääkinud üleelanud inimesed rääkisid, et maailm ega inimesed ei õpi kunagi, Võrdlesid tänapäevaste sõdadega. Film oli väga emotsionaalne ning väga hea õppematerjal, mis andis tohutult mõtlemisainet, samas oli see ka väga hakitud, mis tegi selle pisut segaseks. Isegi filmimuusika aitas kaasamõelda.
tunnistada oma kuulumist lotade hulka. Seotus organisatsiooniga tuuakse tänapäeval esile näiteks surmakuulutustes.Pärast Jätkusõda põlu alla sattunud lotad said ametliku riikliku tunnustuse 1991. aastal Finlandiatalos korraldatud pidulikul aktusel, mille korraldas Lotta Svärd. Organisatsiooni ei ole siiski taasloodud, aga Lotta Svärdist huvitatud on arendanud pärimustegevust. Erinevalt Eestist elab Soomes veel kümneid tuhandeid lotasid, kes võivad oma mälestusi jagada. (http://kultuur.elu.ee/ke486_l otad.htm ) Täna Praegu on lottade keskmine vanus hinnanguliselt 89 ja neid on elus umbes 15 000 – 20 000. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub ) Soome Lottade kohta on ka ilmunud film”Soome lahe õed”, mis räägib lähemalt Eesti ja Soome naiskodukaitsjatest. Haruldaste arhiivi kaadritega film. Kokkuvõte Video sisaldab vähesel määral illustreerivaid
annaabi.ee 
