Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus
Paljud asjad, mida
enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas
Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud
erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai
alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada.
Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise
aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse
kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt
tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt, kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt
Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik
kujunes siis kui kujunes kolmeastmeline, aga see pole põhimõtteline murrang(selleks oli
chiefdom, mis liitis erinevad kogukonnad)