Euroopa ja Eesti õigusajalugu
kohtunikud, siis ülesandjad, kirik ning alles siis kannatanu, mis üle jäi. Kui süüdlane maksta
ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude
kvalifitseerimine suhteliselt lihtne, võrreldes V.- Eesti normidega humaansem. Ajastu lõpul
läheb normistik moodsale jaotusele.
13. Võimukorraldus Poolaaegses Eestis.
Poola oli Lõuna- Eesti aladel (Tartu, Pärnu ja Võnnu(Riia)) aastatel 1558-1629. Tekkis 3
presidentkonda, mis jagunesid losskondadeks, mõisaringkondadeks jne. Suurimaks
võimukandjaks Võivoodid (Vojevoodid), losskondades Staarestid. Elanikkond: talupojad,
linlased, aadlikud ja vaimulikud. Muutused: Talupoegi hävis/ hävitati füüsiliselt, kuna käis
pidev sõda, seoses sellega suur inimjõu puudus ning inimesi kutsuti mujalt elama Lõuna-
Eestisse. Aadlikel oli probleem maa jagamisega, kuna koha peal olid üldjuhul Poola vastu
meelestatud Saksa aadlikud aga juurde tulid uued Poola aadlikud. Toimus maa ümberjaotus
annaabi.ee 
