"lossitrepile" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Seltsimehed kohkusid teda nähes. See ei olnud inimese nägu. Niisuguste silmadega võivad mõrtsukaid unenäos nende ohvrite vaimud hirmutada. Vaikselt astusid mehed võlvi alt välja päevavalgele. Seni olid teised lossi peaukse maha lõhkunud 116 ja tungisid kotta. Võideldes ja iga sammu maad verega müües taganesid kahanenud kaitsjad kojast saali, mis juba naisi ja lapsi pooleldi täis oli. Tasuja tahtis parajasti jalga lossitrepile tõsta, kihutas. «Tasuja, Tasuja!» hüüdis ta juba eemalt. Tasuja pööras silmad nähtava ärevuseta sinnapoole ja küsis: «Mis sõnumeid sa tood?» «Mina tulen otse Tallinna poolt,» pajatas ratsanik lõõtsutades. «Landmeister on kõige väega äkki meie kallale tulnud . . . ja meie mehed on hädas . . . » «Kas peavad veel vastu?» «Jah, aga paluvad sind appi, lahing on kibe.» . «Ma tulen,» vastas Tasuja rahuga, «aga enne pean siin asja lõpetama.»