Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
väheviljakas rohkete rändrahnudega liivarand, mis oli jõudnud osaliselt kattuda huumuse
ja taimestikuga. Maa pool leidus ka niiskeid heinamaid ja puudesalusid.
Kompensatsiooniks saadud maavaldustesse rajati mitmeid suvemõisaid. Põhjasõja ajal
jäid need hooletusse ja lagunesid.
Uue hingamise andis Kadriorule Peeter I. Esmalt elamu ehitamine 1714. aastal ning
seejärel lossi ja pargi rajamine. Lisaks lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava
piirkonda lossiteenijate ja ehitajate elamuid. Selle hooneterühma riismeid Poska tänaval
nimetatakse tänaseni Kadrioru slobodaaks. Need väikesed ühe-kahekorruselised elamud
moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja ühe ajalooliselt
väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste
rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele
kuurordikülalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks
annaabi.ee 
