riikliku kaitse all. Mõisaloss kerkis aastetel 1877-81, algselt asust lossiehitust kavandama Ernst Gotthard von Manteuffel vanem, kuid ehitamiseni jõudis plaan alles tema poja ajal. Lossihoone on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Lossihoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Lossiruumide interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk. Lisa Kasutatud materjalid 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Puurmani_m%C3%B5is 2) https://www.google.ee/search?q=puurmani+m %C3%B5is&hl=et&rlz=1C1SAVA_enEE501EE502&noj=1&biw=1241&bih=584&ei =OfEsUbmTMebC0QWx_IH4Cg&start=0&sa=N 3) http://www.mois.ee/tartu/puurmani.shtml 4) http://www.puurmani.ee/index.php? main_id=776,4252&PHPSESSID=d7b87e67d3f9092e39e2ea4045f5cbcc
väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid ja fassaadi 54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks
annaabi.ee 
