Eduard Bornhöhe "Tasuja"
Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud,
kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud
neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame
sunnil, isa vahele ei sega. Sellel ajal korraldasid reeglina vanemad oma laste abielusid ja
noortel polnud tavaliselt midagi võimalik teha.
Millalgi ratsutasid külalised ja lossirahvas ringkäigule, võeti rebase jäljed üles ja kihutati
põgenikule järele. Emiilia jäi teistest maha ja temaga koos eraldus seltskonnast ka rüütel
Kuuno, kes nägi võimalust tütarlapsega omaette jääda. Noored vestlesid ja õppisid teineteist
paremini tundma. Kui Kuuno märkas hirve ja Emiilia teda loomale järgnema julgustas, jäi ta
üksi jõe äärde ja meenutas vanu aegu. Olid nad ju ammu- ammu Jaanuse ja Oodoga siin
mängimas käinud. Ta mõtles, et mis võiks Jaanusest saanud olla
annaabi.ee 
