E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Saime võidu. Röövlite salk pani kui hanekari kaagutades plagama. Me tapsime, et süda
hüppas. Rüütel Kuuno aga laskis pääsenud talupoegadele süüa ja juua anda ja neid minema
saates ütles ta veel:
«Teie näete nüüd, kui vähe teie oma jõud teid kaitsta suudab. Teie sõimasite meid, meie
aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke
neid ja teenige truisti.»
Nii kõneles minu mehine, minu tubli isand, ja vana lossipreester lisas sügavas liigutuses:
«Jah, ja jätke oma näotu, kuri ebausk, austage
42
jumalaema, kummardage püha Peetruse asemikku ja kuulake nende sõna, keda tema siin
patuses maailmas oma sulasteks on seadnud. Kui te seda ei tee, mis nemad käsivad, siis sööb
teid siin ilmas tuli, uputab vesi, hukkab raud, ja vihase vaenlase kius». kukutab teid igavese
hukatuse järve. Aamen. Minge rahuga.»
Seepeale läksid noomitud talupojad minema. Aga nüüd ütelge, kes teie hulgast ei tunnista,