Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Haljastus jätkus maja taga regulaarses stiilis
pargina, kus sümmeetriat rõhutati kalatiikide, sirgete alleede ja mustriliste lilleparteritega.
Puiesteed paigutati näiteks kiirtena ja poolkaartena (Roosna-Alliku), kiirtena suunduvad teed
olid kasutusel ka prantsuse parkides (nn hanejalakujund), kuigi suuremas mastaabis. Hea näide
peakanali kasutamisest on Norra mõisapargis (sümmeetriline tiikide-kanalite süsteem).
Suurejooneliste Prantsuse lossiparkidega oleks Eesti mõisaparke küll kohatu võrrelda, aga
huvitav on jälgida, mismoodi sealne vorm meile üle kandus. Filosoofia võib-olla ka, aga tunduvalt
tagasihoidlikumal moel. Mõisnikud olid ainsad, kes oskasid lugu pidada luksuslikkusest ja
suurejoonelisusest, aga väikeste mastaapide juurde oli seda raske sobitada. Palmse
mõisapargi 1753. a plaani vaadates võib näha, et kõik barokkpargile tüüpilised
annaabi.ee 
