Hotellinduse ajalugu
saada süüa (nii endale kui ka hobusele). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit
rändkäsitööliste ajastuks.
Edasist arengut Kesk-Euroopas seostatakse saksa linnade õitsele puhkemisega. Ööbimiskohad
kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad.
Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks.
17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell. Oma võõrustaja rolli eriliseks toonitamiseks
nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks (ladina k. hostis külaline, külastaja).
Esimesed võõrastemajad Ameerikas (Põhja-Ameerikas) asutati veeteede äärde, eriti just
sadamalinnadesse (esimene võõrastemaja 1607.a.).
Üldistuseks on keskaja kohta öeldud järgmist: niikaua kuni reisiti postitõldades, arenes
majutus ja hotellindus aeglaselt. 18. sajandi algul majutati teeäärsetes kõrtsides, eramajades,
kus majapidamises leidus vaid üks kord nädalas vahetatavate õlgedega voodi