EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Siirde- ja poolsiirdekalade arvukust pärsivad suures ulatuses puudulikud
elupaigad, mis tulenevad veekogude ebapiisavast füüsilisest kvaliteedist nagu
rändetõkked, kudealade vähesus ja halb kvaliteet. Lisaks tuleks parandada ja arendada
ka selektiivsete püüniste kasutamist ning optimeerida püügivahendite arvu vastavalt
püügivõimalustele.
Väikesadamad ja lossimiskohad
Rannasadamaid oli 2012. aastal 136, sisevete sadamaid 36. Kala lossiti ranna- ja
sisevete ääres 477 lossimiskohas. Sadamad ja lossimiskohad on üldjoontes halvas
tehnilises seisukorras ega vasta sadamaseaduse nõuetele ja mereohutuse tingimustele.
Amortiseerunud on kaid ja tehnilised seadmed kala lossimiseks ja esmatöötlemiseks.
Hooned, kus kala säilitada või hoida püügivarustust, on lagunenud või puuduvad
üldse. Palju on sadamaid, kus puuduvad elektri- ja veevarustussüsteemid. Euroopa
Kalandusfondi toel alustati 2010. aastal kalasadamate uuendamist, mille tulemusena
on 2015