EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Harrastuspüügialaseid uuringuid võib
praegustes tingimustes pidada kalavaru majandamise aspektist lähtuvalt vältimatuteks
tegevusteks.
5. Rannakalandus ja kalapüük siseveekogudest
5.1. Sissejuhatus
Kalandus on oluline elu- ja tegevusala rannikualadel, sisevetel ja neid teenindavates
piirkondades, mis on kujunenud eelkõige tänu soodsatele looduslikele tingimustele.
Eestil on pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus, kalavaru olemasolu,
püügipiirkondadele on lähedased lossimiskohad. Säilinud on traditsioonid ja
piirkondlik teadmusbaas.
Eesti rannakalandusega seotud piirkonnad võib jagada kaheks: mereäärsed (Liivi laht,
Väinameri ja Soome laht) ja siseveekogude äärsed (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
ning Võrtsjärv) piirkonnad. Püüki reguleeritakse püügivahendite arvu ja osaliselt nn
blokk-kvoodi (lubatud saak) abil. Püügivõimalused jaotatakse kutseliste kalurite vahel
ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena. Blokk-kvoodi raames
annaabi.ee 
