E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Mu tulemine oli kogemata,
üsna ilma mõtlemata.»
Poiss, kes pealtnäha umbes viieteistkümne aastane võis olla, tõstis Jaanuse häält kuuldes
pead ja tahtis ennast põsekile upitada, kiskus aga korraga näo viltu ja langes tasa vingudes
tagasi asemele.
«Mis see on?» küsis Jaanus ehmatades, «kas Maanus on haige?»
«Jah, kena haigus!» pomises vanamees vihaselt ja lõi käega.
«Heldeke, mis tal siis viga on?»
«Küsi seda lossikupjalt.»
«Mis?»
«Ma ei teinud midagi, ei midagi!» vingus poiss valusalt ja pöördus kummuli. «Oi valu,
valu!»
Kähvatades laskus Jaanus põlvili poisi kõrvale maha. Kui ta kerge kätte hellasti kõrvale
lükkas, põrkas ta tagasi. Poisi katkine särk oli veretäppisid täis ja mitmest kohast keha küljes
nagu liimiga kinni. Vanamees pööras näo ara ja pomises läbi hammaste:
«Nad on ta vaeseomaks peksnud.»