Vana-Kreeka
mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat
eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa.
Kreeta.
Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja
uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid
kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid
eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja.
Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli,
liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei
saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses
kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid
egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu.
Pilt Knossose palee seinalt.
Mükeene kultuur.
Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja
annaabi.ee 
