Vastseliina linnus, referaat
Seetõttu oli
tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1).
1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri
paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue
linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt
ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale
omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI
kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase
patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus
vägagi külastatavaks palverännupaigaks.
Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille
ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit
hõlmas see enamiku künkast