Eduard Bornhöhe “Tasuja”
hakkas rkima arvati, et ta valetab vi uhkustab. Kik jutud algasid isandate
kiitmisega ja siis rgiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rkiva sulaseta.
Varsti lks ks sulastest mda ja rkis neile, mida ta hommikul lossihrra ukse
tagant pealt oli kuulnud. Toas kndisid kaks meest, ks oli umbes viiekmne aastane
ja teine oli umbes kahekmne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijrve
lossihrra, noormees oli rtel Kuuno Rainthal. Kuuno rkis lossihrraga pris
tkk aega, jutu lpuks ksis Kuuno, et kas tema ttrel on juba peigmees, sest ta
tahtis ise selleks saada.
Varsti lksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas rtel Kuuno.
Metsas asusid nad jlitama hte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju
viivale teele. Jaanuse maja juurde judes oli kik vaikne. Ta noppis mne lille.
Kui ta oli tagaue judnud, ngi ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas, mida ta
siin teeb. Kui nad olid tkk aega rkinud saabus rtel Kuuno ning Emmi tutvustas