Kunsti ajalugu
reformatsioon, mille vastukaja on eriti märgata kujutavas kunstis.
Arhitektuuri areng oli Saksamaal suhteliselt tagasihoidlik, iseseisvat monumentaalset
arhitektuuristiili seal välja ei kujunenudki. Valitsevaks jäi dekoratiivsete motiivide
kasutamine arhitektuuris, mille peamiseks iseärasuseks oli see, et kunstkäsitöös juurdunud
kaunistusi püüti üle kanda arhitektuuri.
Palju ehitati losse, mille põhiplaan jäi veel seotuks gooti ajastuga. Tähelepanuväärseimaks
lossiehituseks kujunes Heidelbergi loss, sell nn. Otto Heinrichi tiibhoone (1550-59) fassaadil
on kasutatud renessansile tüüpilist liigendust - sambad, pilastrid, rõhutatud horisontaaljoon
ning täiendatud seda rikkaliku plastilise dekooriga. Sama lossi nn. Friedrichi tiiva (1601-04,
arh. J. Schock) fassaadide rõhutatud jaotustes ja jõuliste frontoonides aimub juba
varabarokseid motiive.
Ühiskondlikest hoonetest pöörati tähelepanu raekodade, gildi- ja tsunftihoonete ehitamisele.