Maalikunst Sageli kutsutakse seda pinnamoeks sest egiptlased maalisid reljeefe. Väga palju kasutati igal pool hieroglüüfe ehk piltkirju. Inimesi maalidel kujutati aga järgmiselt pea ja jalad liikumise suunas, silm ja õlad otse vaates. Egiptuse kunst hääbus 30ndatel aastatel e. Kr. kui Rooma alistus Egiptusele. EGEUSE ehk KREETAMÜKEENE KUNST 30001200 e.Kr. Arhitektuur Arhitektuur on tuntuks saadud suurepäraste lossiehitistega Kreeta saarel. Loss oli mitme korruseline, aknad puudusid, valguse saamiseks olid avarused laes. Seetõttu arvatakse, et seal tuleb sõna laborrünt. Kummalised olid ka sealsed sambad, mis kitsenevad allapoole. Osati ilma seguta ehitata kaari ja kupleid. Maalikunst Kujutati palju elurõõmsaid sündmusi punastes ja kollakates toonides. Hauatagusesse ellu ei usutud. Väga palju on kujutatud noorukeid härjamängudel. Skulptuur Palju tehti keraamikat, mille peal kujutati mereolendeid.
Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku väljanägemise. Võrdlemisi varakult jõudis renessanss Poola, kus tuntuimaks renessansimälestiseks on Sigismundi kabel Waveli katedraalis Krakowis (1519, arh. B. Berecci). Skandinaaviamaade renessanssarhitektuur on põhiliselt esindatud lossiehitistega, mõjustusi saadi kõige rohkem Madalmaadelt. Ühiskondlikest hoonetest on kõige intrigeerivam Börsihoone Kopenhaagenis (17.saj- algus, Laurenz /1585-1619/ ja Hans /1587-1639/ 71 Steenwinckel). 127 meetri pikkuse fassaadiga kahekorruselise börsihoone horisontaalsust toonitab valge korruseid eraldav vööt, azuurset torni kroonib nelja draakoni sabast põimitud tornitipp.
annaabi.ee 
