Kunsti ajalugu
kasutamisest. Väravaehituse alumise osa ehituses on ilmselt lähtutud rooma triumfikaarest,
kolme kaarega värav on kaunistatud nelja korintose kapiteeliga lõppeva poolsambaga.
Antiigihõngu on tunda ka ülemise korruse seinte liigenduses siin ilmestavad seinapinda
joonia kapiteeliga lõppevad pilastrid. Kitsad ümarkaarelised aknad, kunstipäraselt
erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge
viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv.
Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid
(kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi,
seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks
kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone
silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks
saaliks
annaabi.ee 
