Kontserdianalüüs, lumivalgeke ja seitse pöialpoissi
pöialpoiste maja katust.
Teine vaatus algas võõrasema juures, kes sai peegli vaimult teada Lumivalgekese
olemasolust pöialpoiste juures. Ja edasi kulges nii nagu selles muinasjutus ikka õun,
mürgitamine, klaaskirst, kurvad pöialpisid ja päästev prints ning õnnelik , ilus lõpp. Etendus
lõppes sellega, et Ninatark sulges muinasjuturaamatu uhkeldava võõrasema kohalt.
Kogu etendus oli väga võimsa ja suursuguse lavakujundusega. Oli suur kuningaloss
vägevate treppide ja lossiaiaga. Ühes stseenis ronisid pöialpoisid mööda laval olevat
kaldpinda loogeldes ülesse, et tekiks tunne nagu nad roniksid mäkke. See lahendus meeldis
mulle isiklikult, kuna polnud sellist varem näinud ja üleüldse oli see hea idee. Eks
lasteetendusel on kujundusel ka tähtsam roll. Lava ja valguskujunduse oli teostanud Kentaur
Ungarist. Orkestrit dirigeeris Erki Pehk ja Mikk Murdvee. Kostüümid olid samuti ungarlase
Rita Velichi teostatud
annaabi.ee 
