Isikunimetustest eesti fraseoloogias
(Mäearu 2002: 29
30)
Iseloomuomaduste, käitumise või päritolu järgi nimetamine
Hakkajat ja osavat meest nimetatakse ilmjaaniks, mannetut pupujukuks. Tühine tegelane on
luhvtikusti. Kiire ja hooletu inimene on purtsakadri, pikaldane ja aeglane on venivillem.
Jonnija kohta öeldakse jonnjaagup. Kuri naine on nõiaella. Mitmeid nimetusi on saanud
virisev laps: jõmmajüri, piripilliliisu möiramari, vääksvillem. Rohkesti nimetusi on lobiseja
kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak.
Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan.
Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats,
narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete
elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan).
Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb
annaabi.ee 
