Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Teatud puhkudel paistab teisiti. Kui luuletab vaimuaadlikust, siis selge, et seal on
vaimuaadelluse suunas kummardus. Patsifistliku luule komplekt olemas. Kindlasti tasub rõhutada teatraalsust ja teatraalsus
tähendab üldisemalt publikutunnetust, väga selge publikutajuga kirjutatud luule. Äkki võimalik tüpoloogia tekitada?
Kolm võimalust, kuidas Üdi kirjutab, ka neljas, aga see on segajuhtumid.
1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine
2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse.
3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei
pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline.
"Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu. Tulevad järsud lühikesed laused vahele.
Enesekommentaar, peegeldab kirjutaja iseennast, samas on iseendaks olemine sassi aetud. Võiks olla üdilik.