muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt.
õpilased ja astusid ise selle vastu võitlema. 1904. aasta sügisel rajati Vilmsi ja tema klassikaaslaste algatusel ning juhtimise illegaalne õpilasring ''Taim''. Algul oli noorsoo meelsus opositsiooniline ja rahvuslik, kuid 1905. aasta lähenedes muutus õpilaste meelsus sotsialistlik-radikaalseks. Samal ajal tekkis selliseid illegaalseid õpilasringe ka muja: Tartus, Tallinnas, Kuressaares, Paides ja mujal, ning algas uue ajajärgu kuulutamine eesti kultuuri arengus ja ajaloos. Vana Lorenzsonn kirjutas ikka veel ''Perno Postimehes'', et Vene keiser valitsevat jumala asemikuna maapeal. A. Grenzein seletas, et Vene keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''. Usk Vene tsaaridesse ja Venemaa vägevusse säilis teatud osas haritlastesja rahvas kuni 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini. Kostis hoiatavaid hääli, et eestlased ei segaks end poliitikasse ja oleksid ülimal määral riigitruud. Usk eesti rahvasse ja tema elujõusse oli