Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
teades, missugune vägi ja võim ajakirjanikkudel on..." (Eesti Postimees 18.3.1895).
Umbkaudu sellest ajast nimetatakse ajalehetegijaid sagedamini ajakirjanikeks.
Eestikeelse rahvusliku ajakirjanduse tekkimise perioodil (1857-1877) tegutses
väljaannete juures 8 ajalehe kirjutajat: F.N. Russow (Tallinna Koddaniko Ramat), J.
Diesfeld (Missioni Leht), J. Hurt (EP lisaleht), J.V. Jannsen ja L. Koidula (PP ja EP),
C. Körber (Tallorahwa Postimees), C.F. Lorenzonn (PP) ning A.H. Haller (Ristirahva
Pühapäevaleht). Püsima jäid eelkõige Jannseni rahvapäraselt kirjutatud PP ja EP, mis
pöördusid lugeja kui võrdse poole. Nii PP kui EP ilmusid üks kord nädalas.
Jannsenit eraldas ülejäänutest alates 1864 tema täishõivelisus.
Varakult asus Lydia Jannsen e Koidula oma isa toimetamistöös abistama.
Perekondlikus ettevõtmises lubati enesele palgalist alles 1871 (Jakob Hurt), sedagi
lühikest aega. Koidula osa PP ja EP numbrites välja ei paista