Maailmakirjanduse lühiülevaade
pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad
metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis
metsikust ja salapära.
Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See
kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia
roosiluule sümboolikas roosid närbuvad, aeg tuleb seega kiiresti ära kasutada. Nt Lorenco
de Medici ballaad ,,Bacchose ja Ariadne triumf". Inimese muutumine ajas ja ruumis tähendas
teotahtelisust humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmist. Taheti maailma muuta,
linnas midagi ära teha.
Seoses uue inimesekontseptsiooniga inimene on tehtud jumala näo järgi, ta on vaba valima,
dünaamiline, asub keskmises sfääris ning võib teaduse abil maailma valitseda tekkis ka
naudingu idee. Epikuurlaste jaoks oli nauding vaimses tegevuses, kuid nüüd tundus, et jumal