J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
2) seisuslike esinduskogudega (Euroopas on neis tüüpiline koosseis nn kuuriate kaupa
kolmest seisusest: aadel, vaimulikkond, linnade esindus (linnakodanlus; hiljem üldse kodanlus kui
ettevõtjad; v.a. Rootsi - seal oli erandlikult neli seisust: aadel, vaimulikkond, (linna)kodanlus, vabad
ehk riigitalupojad)) või
3) parlamendiga - vrdl:
a) uusaegse dualistliku parlamentarismi formeerumise perioodil: Inglismaa pärast Cromwelli
lordprotektoraadi ajastut; Prantsusmaa pärast 1789.a. revolutsiooni,
b) kaasaegne konstitutsiooniline monarhia (monarhi ning parlamendi, täidesaatva ja
kohtuvõimu suhted piiritletud konstitutsioonis - võimud seejuures juba selgelt lahutatud);
C. või ei jaga monarh üldse võimu kellegagi (abolutismi õitseng - nt Louis XIV ajastu).
ISELOOMULIK põhiliselt vabariigile (kuid: samas ka kaasaegsele konstitutsioonilisele
monarhiale, v.a. p.5 e) esitatu):
annaabi.ee 
