Karjatamise mõju taimekooslusele
Kui ala on karjatamise järel
põhiosas madalmurune ning söömata taimi ei ole hulganisti, ei pea karjatamise järel maha
niidetud taimi karjamaalt koristama, need võib jätta samasse kõdunema. Poollooduslikes
kooslustes karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta ja niit ei tohi olla ühine karjamaa
kultuurrohumaaga. Ka niidu kasutamine vaid öökarjamaana ei ole õige pärandkoosluse
hooldamise võte. See toob kooslusesse väljast sisse lisatoitaineid, mistõttu rohustu muutub
lopsakamas ja vaesub. (Kukk jt 2004)
12
Kokkuvõte
Esimesed kariloomad olid veis, siga, kits ja lammas. Karjakasvatus on laiemalt välja
kujunenud nooremaks pronksiajaks (X-VI saj. eKr). Karjatamisviise on kaks. Nendeks on
süsteemitu ehk vabakarjatamine ja süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine. Viimane