Esimesel korrusel asusid maja kaks paremat korterit. Pansioni elanikud: · Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · noor neiu Victorine · sunnitööline Poiret · isa Goriot endine nuudli -ja makaronivabriku omanik · üliõpilane Rastignaq · arstitudeng Teose autor tahab näitata läbi pansioni täpse kirjelduse selle omaniku iseloomu. Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema vaesus oli näiline: tegelikult oli tal ääretu suur varandus. Jälgis pansionääre sellise pilguga, et kust kasu lõigata. Mõtles pidevalt, kuidas oma varanduslikku seisu kergitada. Oli plaan isa Goriot´ga abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp
Tänavad Vauquer olid räpased, muru kasvas müüridel, haises ja majad olid mornid. Võõra jaoks olid selles kvartalis ainult koolid ja Vauquer oli viiekümnendates vanaproua. pansonaadid. Proua Vauqueri pansionaat Välimuselt oli ta hoolitsemata. Tema asus täpsemalt Neuve-Sainte-Genevieve’i parukas lopendas, ta vedas enda järel vanu tänavas, Ladina kvartali ning Saint- ärakantud tuhvleid ning oli pesemata. Marceli eeslinna vahel. Maja moodustab Vauqueril oli vanaldane nägu, noka taoline täisnurga Neuve-Sainte-Genevieve’i tänavaga. Pansionaati viival väraval seisis elasid jooksupoiss Christopher ja kiri „Vauguer’i maja, perekondlik köögitüdruk Sylvie. pansionaat mõlemast soost isikutele ja teistele