(osutamist) koos ● Õpib mängima ja korraldustest ja täidab sõnadega. tegutsema omaette. neid. ● Loeb peast või kordab ● Kasutab sõnu ● Jälgib lühemat järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust, ● Kasutab tuttavas aitäh”, “tere”, “head loovtegevust vmt. situatsioonis ja tegevuses aega” täiskasvanu grammatiliselt eeskujul. vormistamata 1-2-sõnalisi ● Tunneb ära lauseid (nt Miku õue st. emotsioonid: rõõm ja Miku tahab õue minna). kurbus, nii enda kui ● Ühendab nimisõna kaaslaste puhul ning tegusõnaga. reageerib neile vastavalt
Täna alustavad paljud õpetajad tundi tunni eesmärgi tutvustamisega, kirjutavad selle tahvlile ja vaatavad tunni lõpus üle, kas ja mil määral eesmärk saavutatud sai. Materjali maht ja keerukus- tuleb kindlaks määrata tunnis läbivõetava õppematerjali maht ja keerukus vastavalt püstitatud eesmärgile ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Areng- tund peab arendama õppijate tunnetuslikku iseseisvust, loovtegevust ning kohusetundlikku suhtumist õppetöösse. Õppemeetodid- tuleb valida kõige sobivam kombinatsioon vastavalt õppetunni eesmärgile, õppematerjali sisule ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Korraldus- õppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe õpetaja poolt hästi suunatud, ökonoomse ajakasutusega ning terviklik. Tulemus- tunni kasutegur peab olema võimalikult suur, st edasiantavast õpiinformatsioonist peavad õppijad