Müüt kordamisküsimused
tausta.
Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna
saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad
pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast.
Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe
hüdronüüm
Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala
oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu
teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka
lauliku ja šamaani roll.
Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda
on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa
rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes
sepistab Sampo (sammas)
47