määramiseks, sest see pole täpselt mõõdetavad ja tuleb määrta rohkem kogemusele toetudes. Mida rohkem me leiame isikupäraseid jooni, otstarbekaid lihtsustusi ja originaalseid tähekujusid, seda parem. Samas ei saa seda võtta ka alati nii, sest iga normist kõrvale kalduv joon ei lisa isikupära. Näiteks kui kohtame kirjas palju kasutuid silmuseid ja muid ilustusi on tegu lihtsalt edeva inimesega. Joonis 1 Ja 2:korrapäratud 1- jõulised, huvitavad tähekujud/jõuline loovisikus, vastandikud impulsid ja mõttepalangud 2- saamatud , hägusad kritseldused/ lootusetu hädavares, rapsakas ja saamatu. Joonis 3 ja 4 :korrapärased 3- originaalne: liht. tähekujud, ainulaadse seotused (i täpi sidumine)/ hramooniline isiksus, tunded tasakaalus 4- pole isikupära: tuim ja tavaline/ tuim ja apaatne, puudub oma arvamus, intelligentsus vaevu keskpärane Sidumisaste: Suur sidumisaste - süsteemne ja loogiline mõtlemine, sihikindlus oma eesmärkide saavutamisel
pahederohke ööelu. Picasso imetleb pahedeelu (Lautrec suhtus irooniaga), joovastub sellest elust, millele õige pea järgneb pettumus ja masendus. Kui ta pettub, saabub tema kunstiloomingusse Sinine periood 1901-1904 maalib inimeste süngeid külgesid, õnnetud inimesed, kummaline värvikäsitlus, on tajuda seda, et vägivaldselt moonutab inimeste anatoomiat, juugendlik pehmus on kadunud, nukker, melanhoolne. Roosa periood 1904-1906 näib, et Picasso on leidnud elumõtte loomingus ja loovisikus, kujutab artiste, kes on ainus töelise elava inimese võrdkuju, melanhoolsed meeleolud ei kao, kuid asenduvad röömsamatega, koloriit roosakas, on näha inimese keha deformeerimist. 1907.aastal asub uuele rajale. Jahmatas kunstipublikut ja köiki oma austajaid. Vöib arvata, et tõukeandjaks oli Cezanne'i looming. Cezanne'i periood kasvab üle kubismiks. Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele. Ta oli ennegi moonutanud,
annaabi.ee 
