Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus?
Alles jääti vaid üksikud
aastakäigud perioodilistest väljaanetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kogu
ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. See
jällegi näitas milliseid meetmeid pidi võim kasutama, et vältida rahva vastupanu.
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aasta lõhestasid eesti
kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994. aastal siirdus pagulasse arvukalt
looveinimesi, kes jätkasid uute asukohamaades oma senist tegevust. Kuid nende
looming jäi kuni 1980. aastani kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eestlaste
püsimajäämist siiski kodumaal, kus elas eestlaste enamik. Eestisse jäänud
haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, mille tagajärjel nende aktiivne
loometegevus kahanes või katkes täielikult. Paljud olid sunnitud pärast EKP VIII
pleenumi oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Nõukogude
annaabi.ee 
