AJALOOFILOSOOFIA
kujunenud peamised allika-kriitilised ideed. Ajaloolased õppisid looma indi-
viduaalset vaatluspilti.
Järgmine tekkinud küsimus oli — mida nii saadud faktidega edasi teha?
Kujundlik jutustus, teadmine ja kunst, väärtustav interpretatsioon — olid
mõned võimalused. Väärtustest teada saamiseks puudub praegugi meetod6 .
Kuivõrd emotsioonid on meil kõigil, on ka väärtused, aga need on isiklikud.
Teadmistega on nii, et alates 19.»sajandi keskpaigast tänapäevani on aja-
loouurimised suuremate teadmiste saamise põhjuseks.7
1
Jääb mulje, et ajaloolane peabki uurima. Ta omab vahendeid ning selgitab välja tõe. . .
aga mis siis, kui tegelikkus ongi juba täies mahus dokumenteeritud? Loomulikult ei saa sellist
asja olla, aga siiski — kas ajaloolase töö ei tulene “suurest õnnest”, et inimkond tegelikult
oma tänapäeva ees mingit aukartust ei tunne? (M)
2
Nojaa. . . (EL) mõtiskleb.
3
Tänapäeval toimub teist sorti võltsimine
annaabi.ee 
