Tintinnabuli-stiilis on suurem osa Pärdi järgnevast loomingust, ühe aastaga (1977) andis ta välja koguni 13 selles stiilis teost, tuntuimad ,,Tabula rasa" ja ,,Frates". ,,Frates" tsello ja klaveriga, mida kasutati filmis ,,There Will Be Blood" on justkui kaks ühes teos, mis algab kiirelt ja agressiivselt, ennustades justkui midagi halba, jätkub vaikselt ja rahulikult, hakates ühel hetkel kõlama lootusrikkana, et siis jälle tumeneda. Seda kuulates tuleb välja Pärdi geniaalsus ja võim muusikas meeleolu loomisel. 2 Pärdi viimane, 4. Sümfoonia, mis kirjutatud keelpilliorkestrile, harfile, timpanitele ja löökpillidele, ilmus pea 40. aastat pärast eelmist, 2008. aastal ja kannab nime ,,Los Angelas". See on pühendatud Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja kannab praegu vanglakaristust
ometi oli tema enda sõnul kõige tähtsam lause maailmas klassikaline ,,Ma ei tea", mida ta rõhutas ka oma kõnes Nobeli preemia kättesaamisel. Sellest algavad luuletaja meelest kõik suured otsingud ja avastused, ja seda mitte ainult kirjanduses. Kogumik ,,Herakleitose jões" viib meid rännakule läbi inimlikkuse ja inimeseks olemise lahinguvälja, mis näitab ennast ühtaegu nii trööstitu kui ka lootusrikkana. Läbinägelikkuse ja iroonia kõrval tõuseb Szymborska tekstide tähtsa omadusena esile nende lapselikkus kõige paremas tähenduses. Luuletajal on õnnestunud oma loomingus näidata tavapäraseid esemeid ja olukordi harjumatus ja ebaharilikus, kohati lausa imetabases valguses. Kuigi tihtilugu räägitakse Szymborskast kui võrdlemisi pessimistliku maailmavaatega luuletajast, on ta ise rõhutanud elu ja maailma absoluutset imelisust. Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev
annaabi.ee 
