"lootusetuseni" - 1 õppematerjal

Seneca moraalikirjad Luciliusele

Ta peab õnne kas võimaldama, või siis ta ei saa sellest võimest ilmajäetuna takistada õnnetuks muutumisel. Püstiolevana ei saa teda minema saata; ta peab jääma kaotajaks või võitjaks. (27) "Ainult surematuile jumalaile," öeldakse, "saab osaks voorus ja õnnelik elu, meile aga jääb mingi vari ja sarnasus nondest hüvedest. Me läheneme nendele, kuid ei saa neid kätte." Kuid mõistus on jumalatele ja inimestele ühine: nendel on ta täiuslik, meil täiustamist võimaldav. (28) Lootusetuseni viivad meid meie pahed. Teisena järgneb targale too, kelles parima säilitamiseks on vähe püsivust, kelle otsus ikka veel ebakindlana kõigub. Ta ihkab teravat silma ja kõrva, head tervist, mitte vastikult mõjuvat ja jõudu säilitavat keha, siis veel pikemat eluiga. (29) Nende abil võib ta veeta elu, mida ei tule kahetseda, kuid ebatäiuslikus mehes on mingi kurjuse jõud, kuna ta vaim on liikuv ja korrapäratu; see ilmne ja ässitav pahelisus viib heast seisundist eemale