Miks vargamäelased õnne ei leidnud?
Erinevatel inimestel on elus erinevad eesmärgid, erinevad unistused ja lootused,
erinevad arusaamad ning ideaalid. Kuid üks asi on ühine kõigil kõik me otsime õnne.
Mõned teadlikult, teised mitte. Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud
kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi
Vargamäelastega.
Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud
unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks
vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm,
perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma.
Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja
tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta