Vanaaja muusika
Õrnalt
kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja
armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel.
Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti
suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus
toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute
võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid
tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja
lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses
tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased
saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka
koorilauljad tragöödiaetenduses. Tragöödia oli muusadekunsti tippteos, kus
ühinesid laulmine, poeesia, pillimäng ja näitlemine. Muusikal oli seal suur
osa, enamus teksti esitati lauldes. Kesksel kohal oli koor, mis laulis
vaheldumisi tegelastega