Sõnamõrvar
Mul oli tunne, nagu oleks torm mu seest läbi käinud ja
midagi ära viinud.
"Nüüd on teil aeg minna!" ütles Ididsikine.
"Aga, Jasmiin, vaata. See klaas on siin sinu needuse koguja. Siin on natuke juba kogutud.
See must liiv siin näitab, kui palju sult on seda eemaldunud. Aga nüüd lahkuge! Kiiresti!"
kamandas ta ja me läksime välja. Vihma kallas hirmsasti. Ma seisatasin ja vaatasin
medaljoni... Mu mõtted oli pühendatud medaljonile. See möirgava lõvipea, lootuselilled
medaljoni külgedel, medaljoni taga peeker, mille sees oli ??? asemel sisisev madu, see
kõik oli nii võimas! Ma imetlesin seda medaljoni, kui kuulsin Andrest mind hüüdmas:
"Jasmiin, on aeg minna!" Ma allusin ta käsule ja ruttasin teistele järele.
Ma tundsin oma jalas valu ja toetusin Andrese õlale. Me alustasime rasket ja rutakat
teekonda mäest alla. Mu mõtted olid kogu tee mäest alla medaljonil. Ma märkasin metsa
serval nelja hobust.
"Aga kus viies on?" tekkis küsimus.
annaabi.ee 
