Oodates katku
Kokkuvõttes olid kõik inimesed katku nakatunud: ühed neist lihtsalt
olid katku sümptomitega ja tõenäoliselt ka surid. Teised aga kandsid katku endas ja oma
mõtetes, sest mis elu saab olla linnas, mis on välismaailmast ära ühendatud ja kus kõik sinu
perekonnaliikmed järjest surevad. Polnud kahtluski, et kõik inimesed kannatasid katku all.
Ühel hetkel hakkas aga katk ootamatult taanduma. Sellest hoolimata ei rõõmustanud veel
keegi. Linnaelanikud ei lasknud sellel lootusekiirel oma südamesse paista, sest selles lootuses
pettumist ei oleks nad suutnud üle elada, elada üle järjekordne laastav lahing. Seepärast oli
targem lihtsalt oodata ja vaadata, mis edasi hakkab juhtuma. Katk hakkaski hoogsalt
taanduma, kuid linnas läks kõik edasi vanaviisi. Inimestele mõjus see erinevalt. Olid neid, kes
ei suutnud enam loota ja suhtusid sellesse kõigesse väga skeptiliselt. Kuid oli ka neid, kes
pidasid vajalikuks linnast koheselt lahkuda