Külmale maale - Eduard Vilde romaan
juba teda. Anni ei lasknud end aga eksitada, ja küsis, et kas Jaan ikka jala tagasi
jaksab minna, ta arvas ka, et Jaan võiks mõnelt külamehelt küüti paluda, siis
ütles, et ta tuleb neid vaatama, ja et Jaan teistele tervisi saadaks, ning andis paar
saia veel lastele kaasa. Jaan ei tahtnud võtta, kuid Anni ütles, et võib lastele
saata, mida ise tahab ja pani saiad Jaani kuuetaskusse. Siis jätsid nad hüvasti ja
Anni läks minema. Jaanil ei olnud lootsutki küüti saada, ja ta hakkas jala kodu
poole minema.
Paar päeva enne oli olnud kõva tuisk, mis teed lumest umbe ajanud, nüüd oli
väljas kõle külm ja puhus kõva tuul. Jaan kõndis üle hangede kodu poole, sõi
veel saia, mida ta haigusest väsinud keha vajas. Jaani ees kõndis Mädasoo
Mihkel, Jaan läks tema juurde juttu ajama. Jaan tervitas teda, Mihkel andis vaid
kätt, ega ölnud midagi, ka siis mitte, kui Jaan küsis, kuidas läheb, Mihkel vaid
ohkas, ja kõndis pea norgus edasi