klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). (Egiptus)
matused,Hektori isa,Trooja kuningas Priamos,lunastab poja surnukeha välja,järgnevad Hektori matused.Sõjas osalevad ka jumalad,kes toetavad nii ühte,kui teist poolt,ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. 12.Kirjuta „Odüsseiast“ Pärast Trooja sõja lõppu,kestab Odysseuse teekond koju mitu aastat.Sündmused toimuvad parallelselt merel ja tema kodus.Üks esimesi kohti kuhu Odysseus sattus oli Lootosesööjate saar.Meestel kes söövad lootosi kaob mälu,Odysseus õnneks ei söö.Odysseusele kingitakse pärituuled.Kui kodu juba paistab,pääsevad vastutuuled võidule ja ajavad laeva tagasi.Odysseus torkab välja hiiglase ainukese silma ja pääseb,aga nüüd saadab teda igavesti merejumala viha.Laistrügoonida maallaulavad naised nii ilusti,et mehed unustavad jälle soovi jõuda koju.Surnuteriigist tuleb Odysseuse ema vari ja tuletab talle kodu meelde.Äike lööb Odüsseuse
Selle järgi pidi olema olemas lääne paradiis, puhas maa imekaunite aedadega, kus tiikides kasvavad lootosed ja kuhu pärast surma võib minna inimene, kes usub Buddha Amida halastusse. Templites rippusid suured mandarad (e mandalad, s.o budistlikul filosoofial põhinev maal), mis seda paradiisi kujutasid. Selline oli usk mitte ainult lihtrahva, vaid ka aristokraatia hulgas. Üks selline budistliku mandara järgi loodud aed, Byodoin (1053. a) on säilinud tänaseni. Siin ühendavad lootosi täis tiike sillakesed, mida mööda kujutletavad õndsad hinged jõuavad paradiisi. Samal põhimõttel on kujundatud ka kuulus Kin-kaku-ji (1397. a) aed, milles on palju kaljurünki, kive, mida ühendavad sillakesed. Samuti Ginkaku-ji templi aed. Tõenäoliselt jõudis budistlik filosoofia Jaapanisse Hiinas ch'an-budismi õppinud munkade kaudu alles 12. saj zen-budismi näol. Varem võeti üle küll usk, ent filosoofia jäi kaugeks. Zen-filosoofia
annaabi.ee 
