Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist,
kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane
barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt
Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse
teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale
lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse
magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe
mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele.
Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse
pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse
annaabi.ee 
