Muinasaeg Eestis
- Luust õngekonksud
- Ahingute, harpuunidega suuremad kalad
Jahipidamine
- Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad
- Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde
- Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti
Olulised olid ka loodusannid
- Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid.
Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi
igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid.
Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid
tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel
külas.
Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel.
Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja.
annaabi.ee 
