"looteverest" - 1 õppematerjal

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga. Samas ei pruugi loode üldse kahjustada saada. Küll aga võib vastsündinul tekkida hemolüüs