arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu
11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism
eritub suhteliselt vedelat lima. Poegimine Sünnituse lähenedes muutub lehm aeglaseks ja rahutuks, häälitseb, kaotab isu, võib hakata tammuma jalalt jalale, vahel püüab vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt. Poegimine kestab tavaliselt 2-3 tundi. Karjatamisperioodil kulgeb sünnitus kiiremini. Asemel peetaval ja noorel loomal võib sünnitus venida pikemaks. Poegimistegevuse alguseks loetakse esimeste väituste3 ilmumist. Väituste tulemusena lükatakse loode koos lootekestaga sünnitusteedesse, lootevedelikuga täidetud lootekestad tungivad kiiluna sünnitusteedesse ja avavad need. Normaalse sünnituse korral ilmub kõigepealt nähtavale lillaka värvusega lootekott, seejärel jalad ja pea. Tavaliselt ei ole sünnitusteed jalgade nähtavale ilmumise ajaks täielikult avanenud. Jalgade asendi järgi tehakse kindlaks, kas ei esine väärasendit. Häbemest väljatunginud lootekestasid ei tohi enneaegu purustada. Kui seda tehakse, siis:
(kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse. c) vedelikus olemine vähendab raskusjõu mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib vesikeskkonda. Inimese vedeliku bilanss : Tuleb : a) joogist ja sõõgist b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 - 0,4 l ööpäevas) Väljub : a) Uriin b) higi (0,5 l ööpäevas rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. NB! Haigusliku seisundi puhul võib järjestus muutuda!! Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 ml vett